Peresisene lapsendamine

1. Kes võib olla lapsendaja?
Lapsendajaks võib olla vähemalt 25-aastane isik, kes on suuteline last kasvatama ja teda ülal pidama ning looma lapse arenguks vajaliku keskkonna. Kohus võib lubada lapsendada ka nooremal kui 25-aastasel isikul. Lapse ja lapsendaja vanusevahe ei tohi olla segavaks asjaoluks lapse kasvatamisel, talle vajaliku hoole ja turvalisuse tagamisel kuni täisealiseks saamiseni.

2. Keda võidakse lapsendada?
Lapsendada võib alaealist, kelle vanemad on surnud või tunnistatud teadmata kadunuks, last, kelle vanemad on andnud nõusoleku lapse lapsendamiseks või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud.

3. Kelle nõusolekut on lapsendamiseks tarvis?
Last võib lapsendada tema vanemate kirjalikul nõusolekul. 7-aastaseks saanud lapse kuulab kohus isiklikult ära v. a juhtumil, kui laps ei tea, et lapsendaja ei ole tema vanem.

4. Mis on lapsendamine ja millised õiguslikud tagajärjed on lapsendamisel?
Lapsendamine on juriidiline toiming, mille tagajärjel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendaja kantakse lapse sünniakti vanemana. Lapsendamise nõusoleku andnud vanem, kes lapse kasvatamisel enam ei osale, kaotab isiklikud ja varalised õigused ning vabaneb kohustustest lapse suhtes, keda lapsendati.

5. Mida teha ja kelle poole pöörduda, kui soovin  last lapsendada?
Oma sooviga peab last lapsendada sooviv isik pöörduma lapse elukohajärgse maavalitsuse poole (erandina Tallinnas  linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuametisse), kes  nõustab lapsendajat ja hindab lapsendaja sobivust  (kodukülastus ja/ või elulookirjeldus).

6. Millised on lapsendamiseks vajaminevad dokumendid?
Avalduse lisana esitatakse maavalitsusele järgmised dokumendid:

• lapse ema ja lapse isa nõusolek (va vallaslaps)
• lapsendatava nõusolek (alates 7. eluaastast)
• lapse sünnitunnistus ja/või sünniakti koopia
• lapsendaja ja lapsevanema isikut tõendava dokumendi koopia
• lapsendaja tervisliku seisundi kirjeldus
• lapse tervisliku seisundi kirjeldus
• tõend lapsendaja sissetulekute kohta
• politseiameti tõend, et lapsendaja ei ole kantud õigusrikkujate registrisse
• maksekorralduse koopia riigilõivu tasumise kohta (200 krooni).                       

7. Millised dokumendid ja materjalid esitab maavalitsus kohtule?
Maavalitsus lisab lapsendaja poolt esitatud dokumentidele:

• lapsendatava sünniakti ärakirja
• maavanema arvamuse (kirjalik või suuline) avaldaja tervise, varalise seisundi ja eluaseme kohta, kas avaldaja on suuteline last kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama.

8. Kes otsustab lapsendamise?
Lapsendamise otsustab lapse elukohajärgne kohus. Laps loetakse lapsendatuks lapsendamise kohtumääruse jõustumise päevast. Kohtumäärus lapsendamise kohtuotsus väljastatakse lapsendajale ja lapsendamist korraldanud maavalitsusele. Kohtumääruse saadab kohus ühe kuu jooksul perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt.

9. Millal jõustub lapsendamise kohtumäärus?
Lapsendamise kohtumäärus jõustub hetkel, kui lapsendaja on selle kätte saanud.

10. Kas peresisese lapsendamise korral on võimalik saada riiklikke hüvitisi?
Võõrasvanemal ei teki õigust lapsendaja puhkusele ega lapsendamistoetusele.

Koostas: Margit Pajo
Viljandi maavalitsuse lastekaitse peaspetsialist
Telefon: 433 0515
E-mail: margit.pajo@viljandimaa.ee