Ajalugu

Sellest, kuidas ühing loodi

2007. aasta veebruaris moodustus 9-liikmeline algatusrühm, mille eesmärk oli välja selgitada lapsendamisega seonduvad probleemid ja teha ettepanekud olukorra parandamiseks. Ajavahemikus 1.02-30.06.2007.a. valmis ülevaade “Hetkeolukorra kirjeldamine lapsendamisest Eestis”, millest ühe osa moodustab 50-ne võtmeisiku (inimesed, kes tööalaselt või isiklikult puutuvad kokku lapsendamisega) intervjuude kokkuvõte.

Algatusrühma liikmed:

  1. Sigrid Petoffer- projekti juht, omavalitsuse esindaja;
  2. Maie Salum- psühholoog, lapsendajate koolitaja;
  3. Hannes Tamjärv- ettevõtja;
  4. Signe Kaplan- sotsiaalministeeriumi esindaja;
  5. Sirje Reinsoo- ettevõtja;
  6. Andrus Reinsoo- ettevõtja;
  7. Lea Möll- omavalitsuse esindaja, lapsendajate koolitaja;
  8. Sven Jürgenson- presidendi välisnõunik;
  9. Heli Suvi- presidendi sisenõunik.

Algatusrühma töös ja ühingu loomisel on osalenud Heateo SA töötajad. 2007. aastal toetasid projekti tegevust Hannes Tamjärv, Sirje Reinsoo ja Andrus Reinsoo.

8. septembril 2007.a. toimus lapsendaja perede aktiivgrupi kokkusaamine, kus tõdeti, et on vaja luua tugiorganisatsioon olemasolevate perede toetamiseks ja uute perede tekkimisele kaasaaitamiseks. Sama seisukoht kujunes välja 50-ne võtmeisiku intervjueerimisel.

Lapsendaja-perede kaasamine tugiorganisatsiooni loomisse oli ainuõige, kuna neil on kogemustepagas juba olemas. Samuti on selline tugiorganisatsioon perede jaoks kõige usaldusväärsem. Algatusrühmale jääb edaspidi organisatsiooni nõuandja roll. Loodud organisatsioon on 2001-2006. aastatel tegutsenud Adoptiivperede Seltsi järeltulija, mille eestvedaja oli Maite-Margit Kotta. Ühiselt koostati organisatsiooni põhikiri, leiti nimi ja moto ning arutati põhjalikult organisatsiooni loomise vajalikkust ja tegevussuundi.

Tugiorganisatsiooni vajalikkust tingis mõningane killustatus, millega puutuvad kokku lapsendaja-pered. Esmase info (kelle poole pöörduda, milliseid dokumente on vaja) saavad lapsendajad kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajalt. Seejärel pöördub lapsendada soovija maavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kes selgitab põhjalikult lapsendamise sisu ja sellega kaasnevat asjaajamist ning võimalusel suunab pere kasuperede koolitusele. Maavalitsuse lastekaitsetöötaja esitab ka kohtule vajalikud dokumendid lapsendamismääruse tegemiseks.

Lapsendamisele eelneval perioodil tunnevad pered puudust kesksest infoallikast. Kui pere on saanud lapse(d), siis vajatakse järelnõustamist ning mõne aja möödudes on peredel soov omavahel kokku saada, suhelda ja vajadusel toetada üksteist. Ideaalis näeks lapsendamine välja nii, et korralduslik pool (ametlik asjaajamine) jääb riigile (maavalitsustele) ning teavitustöö koos tugiteenuste osutamisega jääb loodud organisatsiooni pädevusse.

12. jaanuar 2008 toimus MTÜ Oma Pere asutamiskoosolek, millest võttis osa 61 inimest. Asutajaliikmeid oli kokku 58, enamuses lapsendajad.