Rahvusvaheline lapsendamine

Kui lapsele, kes on riiklikul asendushooldusel (kasvab lastekodus või kasuperes) on otsitud lapsendajaid Eestist ning neid ei ole leitud, on võimalus otsida lapsele pere ka välisriikidest.

Vastavalt rahvusvahelisele seadusandlusele on lapsendamine kaitsemeede vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsele. Kompetentse ametiasutuse roll on leida lapsele perekond, kes vastab lapse vajadustele ning suudab tema eest hoolitseda.

ÜRO Lapse õiguste konventsiooni (art. 21) kohaselt tuleb riikidel, kes lubavad või tunnustavad lapsendamist, tagada lapse huvides tegutsemine ning lapsendamine peab toimuma üksnes pädevate ametiisikute kaudu.

Rahvusvahelise lapsendamise korraldamiseks riigis määratakse keskasutus ja vajadusel akrediteeritud asutused, mis korraldavad praktiliselt kogu eeltöö. Eraviisilised lapsendamised on keelatud.

Rahvusvahelist lapsendamist reguleerib perekonnaseadus (peatükk 10) ning Haagi riikidevahelises lapsendamises laste kaitseks tehtava koostöö konventsioon. Konventsiooniga ühinenud riigid peavad keelama adopteerimise kasu saamise eesmärgil, eelistama riigisisest lapsendamist ja peavad põhjalikult uurima lapsendajate tausta, hoides pidevalt sidet sotsiaaltöötajate ning adopteerimis-agentuuridega.

Sarnaselt riikliku lapsendamisega tuleb ka riikidevahelises lapsendamises perel läbida protsess lapsendamise taotluse esitamisest kuni kohtuistungini. Lisaks lapse eestkosteasutuse nõusolekule ja teiste asjaosaliste nõusolekule on rahvusvahelise lapsendamise puhul vajalik sotsiaalministeeriumi nõusolek. Samuti oodatakse lapsendajate perelt kahe aasta jooksul järelraporteid lapse eluolu ja kohanemise kohta uues kodus.

Rahvusvahelise lapsendamise alane koostöö on Eestil kolme riigiga. Need on Soome, Rootsi ja Ameerika Ühendriigid.

Rahvusvahelise lapsendamise (kui lapsendatav ja lapsendaja elavad eri riikides) korral tuleb erandina pöörduda sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonda.