MTÜ Oma Pere

Lapsendatu

Kui teil on lapsendatuna küsimusi või soovite kellegagi lapsendamise teemadel rääkida, siis kirjutage meile info@omapere.ee või helistage 5689 0150.

Teavet päritolu kohta saab sotsiaalkindlustusameti vastavatelt ametnikelt.

Tutvuge asjakohaste materjalidega siin.

Lapsendamine peab toimuma lapse huvides

Lapsendamise tulemusel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel samad vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused, mis lapse sünni korral. Lapsendada saab ainult seda last, kelle vanem(ad) on andnud nõusoleku oma lapse lapsendamiseks, kelle vanem(ad) on surnud või vanema(te)lt on ära täielikult ära võetud lapse isikuhooldusõigus.

Lapsendada on lubatud, kui see on lapse huvides vajalik ning on alust arvata, et lapsendaja ja lapse vahel tekib vanema ja lapse suhe. Lapsendamine ei ole lubatud, kui selle vastu räägivad lapsendaja laste või lapsendatava kaalukad huvid või kui on põhjendatud kahtlus, et lapsendaja lapsed kahjustavad lapsendatava huve. Lapsendamist otsustades hoidutakse võimaluse korral õdede ja vendade lahutamisest. Lapsendada võib ainult alaealist. Vähemalt 10-aastast last võib lapsendada tema nõusolekul. Laps annab oma nõusoleku isiklikult. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Laps annab oma nõusoleku lapsendajale, kelle isik on talle teada.

Lapsendatu õigus teada oma päritolu

Alaealisel lapsendatul lapsendaja nõusolekul või täisealisel lapsendatul on õigus saada sotsiaalkindlustusametilt teavet lapsendamise fakti kohta. Lisaks sellele on täisealisel lapsendatul või alaealisel lapsendatul lapsendaja nõusolekul õigus saada sotsiaalkindlustusametilt teavet oma bioloogiliste vanemate, vanavanemate ning õdede ja vendade kohta, kui nimetatud isikud on andnud nõusoleku vastava teabe avaldamiseks.

Kui nõusolekut teabe edastamiseks ei anta, siis peab sotsiaalkindlustusamet andma teavet eelnimetatud isikute kohta ulatuses ja viisil, mis ei võimalda tuvastada lapsendatu bioloogilisi vanemaid, vanavanemaid, õdesid või vendi, kes ei ole teabe edastamiseks nõusolekut andnud. Kui lapsendatu soovib saada teavet oma alaealise lapsendatud bioloogilise õe või venna kohta, on õelt või vennalt nõusoleku küsimiseks vajalik lapsendaja eelnev nõusolek.

Aastatel 1970-1995 oli lubatud muuta lapse sünniaega kolme kuu võrra

Eesti lähiajaloos, aastatel 1970-1995, kehtis kord, kus lapsendajad võisid lapsendamise saladusele viidates muuta lapse sünniaega kolme kuu võrra. Meile pole teada, kui paljud inimesed elavad sel põhjusel vale sünniajaga. Alates 1. jaanuarist 2018 kehtima hakanud seadusemuudatus loob võimaluse, et kui isiku sünniaeg või -koht on muudetud enne 1995. aasta 1. jaanuari toimunud lapsendamise käigus, taastab perekonnaseisuasutus perekonnaseisutoimigute seaduse ja isiku avalduse alusel sünni registreerimisel sünniakti märgitud sünniaja või -koha või mõlemad.

Lapsendamise kehtetuks tunnistamine

Kohus võib tunnistada lapsendamise kehtetuks, kui see on toimunud ilma lapsendaja avalduseta või lapse või ühe vanema nõusolekuta. Avaldus või nõusolek on kehtetu kui:

Uudised

Jätkame tugiteenuste pakkumist peredele, kus elavad lapsed on lapsendatud, eestkostel või perekonnas hooldusel

Toetame koostöös SOS Lasteküla Eesti Ühinga Harju-, Rapla- ja Järvamaal elavaid perekondi, kus kasvav(ad) laps(ed) on lapsendatud, perekonnas hooldusel või eestkostel või kes ootavad last oma perekonda. Kõigil soovijatel on võimalus pöörduda psühholoogi või superviisori poole ja võtta osa grupitööst. Nõustamine on peredele tasuta.

Lapsendamishüvitis ja -puhkus ning vanemahüvitis

Õiguskantsler Ülle Madise on avaldanud seisukoha, et lapsendamispuhkust ja -hüvitist pole õigus saada vanemahüvitisega samal ajal. Loe SIIT.