Eestkostja ja hooldusvanem

Hooldusvanem

Asendushooldusteenuse teenuse osutamine hooldusperes on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus. 

Hoolduspere kasvatab oma kodus teistest vanematest sündinud last. Ta hoolitseb lapse eest pikaajaliselt, lapse täiskasvanuks saamiseni, või ajutiselt, kuni lapse sünnipere suudab taas lapse eest hoolt kanda. Lapse seaduslik esindaja (eestkostja) on sellisel juhul kohalik omavalitsus. See tähendab, et pere ja omavalitsus sõlmivad lepingu, mille alusel pere last kasvatab.

Nõuded

• Peres võib samal ajal olla kuni neli hooldatavat, sealhulgas hooldaja enda kuni 14-aastased lapsed ja teised hooldamist vajavad isikud. Rohkem kui neli hooldatavat võib peres olla erandolukorras (kui tegemist on ühe pere lastega, kui see on laste huvides, kui on olemas seadusliku esindaja nõusolek, kui on kooskõlastatud Sotsiaalkindlustusametiga).
• Hoolduspere eluruumidena kasutatavad ruumid peavad olema vastavuses ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud eluruumile esitatavatele nõuetele.
• Vahetult last kasvatav isik: peab olema teovõimeline, iseseisvalt toimetulev ja täisealine; tal on vähemalt keskharidus; temalt pole ära võetud hooldusõigust ega seda piiratud; tal on lapse kasvatamiseks vajalikud isikuomadused; ta peab olema läbinud vastava koolituse; peab vastama lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele.

Rollid

Pere hindamist, ettevalmistust ja sotsiaalteenuste ja -toetuste registrisse lisamist viib läbi Sotsiaalkindlustusamet. Lapse ja pere sobitamise ning toetamisega (s. h rahaline toetus) tegeleb kohalik omavalitsus sõlmides selleks teenuse osutajaga lepingu. Tugiteenuste korraldamist koordineerib Sotsiaalkindlustusamet ja teenuseid osutavad erinevad institutsioonid.

Hoolduspereks saamine

Samm 1: Kohtumine Sotsiaalkindlustusameti ametnikuga

Samm 2: Sooviavalduse ja motivatsioonikirja esitamine.

Samm 2: Sobivuse hindamine ja ettevalmistus vastavalt valdkonna eest vastutava ministri määrusega

Samm 3: Ettevalmistava koolituse ehk PRIDE eelkoolituse läbimine. 

Samm 4: Hindamise kokkuvõtte koostamine ja pere sotsiaalteenuste ja- toetuste registrisse (STAR)  lisamine.

Toetused

Toetusi makstakse kohaliku omavalitsuse eelarvest, millele lisanduvad riiklikud peretoetused vastavalt lapse vanusele ja vajadustele (nt vanemahüvitis, lapsetoetus, puudega lapse toetus jne). Alates 1.04.2022 tasub riik hooldusvanematele lapse perega liitumisel lapsendaja vanemahüvitist 70 päeva eest ja 100% vanema varasemast sissetulekust.

• Lapse isiklike kulude katteks makstakse igakuiselt keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas. Muud kulud lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse ja teenuseosutaja vahel.
• Hoolduspere vanemat toetatakse vähemalt ühe kahendiku ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast ühe lapse hooldamise kohta.

Tugiorganisatsioonid

MTÜ Oma Pere

MTÜ Igale Lapsele Pere

Lisainfo

https://tarkvanem.ee/kasupere/

Eestkoste alaealise üle

Eestkoste alaealise üle füüsilise isiku ehk eestkostja poolt on võimalik siis, kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel. Eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Kohus nimetab lapsele ühe eestkostja, ühisteks eestkostjateks võib nimetada ka abikaasad. Eestkostet teostatakse tasuta, kui kohus ei määra teisiti. Eestkostja tegevuse üle teostab järelvalvet kohus.

Nõuded

• Eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu.
• Eeskostja peab olema täisealine ja teovõimeline ning temalt pole ära võetud täielikult ega osaliselt vanema hooldusõigust.
• Kohtul ja valla- või linnavalitsusel on eestkostjat valides õigus nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks.
• Eestkoste teostamisel küsib ja arvestab eestkostetava arvamust, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane.
• Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta.

Eestkostjaks saamine

Samm 1: Avalduse esitamine kohtule, millele eelneb suhtlus konkreetse lapsega.

Samm 2: Sobivuse hindamine kohtu ja valla- või linnavalitsuse poolt.

Samm 3: Vajadusel ettevalmistava koolituse ehk PRIDE eelkoolituse läbimine. 

Samm 4: Eestkostjaks nimetamine kohtu poolt.

Toetused

Toetusi makstakse riigi eelarvest, millele lisanduvad riiklikud peretoetused vastavalt lapse vanusele ja vajadustele (nt vanemahüvitis, lapsetoetus, puudega lapse toetus jne).

• Eestkostetava lapse toetus on 240 eurot iga lapse kohta kalendrikuus, mida makstakse kuni eestkostetava 18- aastaseks saamiseni või kui õpib, siis 19- eluaastani. Toetuse saamiseks tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusameti poole.
• Eestkostjal on õigus saada tugiteenuseid

Tugiorganisatsioonid

MTÜ Oma Pere

MTÜ Igale Lapsele Pere

Lisainfo

Eestkostja teejuht