Lapsendaja

Samm 1: Esmane kohtumine Sotsiaalkindlustusameti ametnikuga

Samm 2: Sooviavalduse ja motivatsioonikirja esitamine

Samm 3: Sobivuse hindamine ja ettevalmistus (dokumendid ja tõendid, pereuuring)

Samm 4: Ettevalmistava koolituse ehk PRIDE eelkoolituse läbimine.

Samm 5: Hindamise kokkuvõtte koostamine ja pere sotsiaalteenuste ja- toetuste registrisse (STAR)  lisamine.

Samm 1:

Esmasel kohtumisel spetsialistiga saadakse tuttavaks, räägitakse protsessist täpsemalt, antakse ülevaade, milliseid dokumente kogutakse, mis on motivatsioonikiri ja pereuuring ning arutletakse lapsendamise soovi ja motiivi üle. Lapsendamise ametnik räägib ka laiemalt asendushoolduse süsteemist, selle erinevatest vormidest ning peredele pakutavast toest. Esimene kohtumine on mõeldud tutvumiseks, peale seda saab võtta aega, et otsustada, kas minna protsessiga edasi kohe või mitte.

Samm 2:

Kui pere on oma soovis kindel ja soovib lapsendamise protsessiga edasi minna, siis annab lapsendamise ametnik lapsendamisest huvitatule lapsendamise avalduse vormi, kogutavate dokumentide nimekirja ning motivatsioonikirja koostamise abimaterjali koos küsimustega. Täidetud avalduse, vajalikud dokumendid ning motivatsioonikirja esitab lapsendada soovija spetsialistile.

Samm 3:

Pere sobivuse hindamisel lähtuvad sotsiaalkindlustusameti spetsialistid perekonnaseaduse § 158 lõikest 3 ja sotsiaalkaitseministri 23.12.2016 määrusest nr 78 „Lapsendamise ettevalmistamise käigus läbiviidavad kohustuslikud toimingud ja nende sisu, lapsendamise sooviavalduses esitatavate andmete loetelu ja Sotsiaalkindlustusameti kogutavate dokumentide loetelu“.

Ametniku poolt tehtav pereuuring hõlmab endas kodukülastust ning vestlust. SKA spetsialist külastab lapsendada soovijat tema elukohas ning vestleb lapsendada soovija ja tema perekonnaliikmetega. Kodukülastuse ja vestluse tulemusena valmib kirjalik kokkuvõte pere valmisolekust. Pereuuringusse võidakse lisada ka märkused kasvuruumide kohta, need on võivad olla näiteks soovitused osaleda grupinõustamistel või individuaalnõustamisel jms.

Samm 4:

Peale pereuuringu tegemist suunab spetsialist lapsendada soovija osalema Tervise Arengu Instituudi korraldataval lapsendajatele, eestkoste- ja hooldusperedele mõeldud PRIDE-i eelkoolitusel.

PRIDE koolitus on peresid ette valmistav koolitus. 3-4 kuu vältel toimuval koolitusel käsitletakse erinevaid teemasid. Näiteks kiindumussuhe, kaotus ja lein, piiride seadmine ja distsipliin, koostöö ja vastutus. Koolitus annab läbi arutluste, harjutuste ja rollimängude võimaluse põhjalikult mõelda lapsendamise soovile ning valmisolekule. Koolituse läbinud saavad tunnistuse koos kaaskirjaga. Pärast koolituse läbimist edastab pere tunnistuse koopia SKA spetsialistile. Pärast koolituse lõppemist toimub SKA spetsialisti ja PRIDE-i koolitajate kohtumine, kus arutletakse pere ressursside ning valmisoleku teemal.

Samm 5:

Kui kõik hindamise ja ettevalmistamise toimingud on tehtud ning tingimused täidetud, teavitab lapsendamisespetsialist sellest peret ja kannab pere lapsendajate registrisse.

Lapsendamisel on esikohal lapse ja seejärel lapsendada sooviva inimese huvid. Lapsendamise otsustamisel arvestatakse lapsendaja isikuomadusi, suhteid lapsendatavaga ja võimet täita lapse kasvatamise kohustusi. Arvesse võetakse lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu.

Lisalugemist lapsendamise kohta leiad siit:

Tutvu lapsendamise käsiraamatu ja teiste asjakohaste materjalidega siin – Oma pere materjalid viited

https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-pere/lapsendamine

https://tarkvanem.ee/kasupere/lapsendamiseks-valmistumine/

Kui lapsendamise spetsialistile on jõudnud info lapsest, kellele tuleb leida pere, jagab ta lapse kohta infot teiste piirkondade lapsendamise spetsialistidega ja lapse jaoks sobivaim pere valitakse kollegiaalselt. Lapsele pere valimisel lähtutakse eelkõige lapse huvidest ja vajadustest (lapse rahvuslik, usuline, kultuuriline ja keeleline päritolu, võimalikud eripärad jms). Samuti arvestatakse pere valmisolekut ning lapse ja pere omavahelist sobivust (sh kuidas laps sobib juba peres kasvavate lastega).

Kui ametnik on leidnud lapse jaoks sobiva pere, siis võtab ta nendega ise ühendust. Koostöös lapse eestkostjaga, kelleks on tavaliselt kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, toimuvad lapse ja pere kohtumised. Spetsialist annab perele informatsiooni lapse kohta, vastab pere küsimustele ning on perele toeks otsuse tegemisel ja lapsega kohtumisel.

Kui lapse ja pere vahel tekib side ning pere on valmis lapse lapsendama, siis aitab lapsendamisspetsialist vormistada dokumendid ja avalduse kohtule. Lapsendamise otsustab kohus. Lapsendamise tulemusel tekib lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ning lapse suhe koos õiguste ja kohustustega. Lapsendamine on tähtajatu.  

Lapsendamise kohta teeb kohus otsuse ja väljastab kohtumääruse.

Kohtumääruse alusel saab teha muudatused pereregistrisse, lapsendajad kantakse vanematena lapse sünniaktile. Soovi korral saab muuta ka lapse eest- ja perekonnanime ning isikukoodi lõppu.

Pöörduge elukohajärgse haigekassa poole lapsele ravikindlustuse vormistamiseks ja leidke lapsele sobiv perearst (kas enda oma või keegi teine).

Lapsele isikut tõendava dokumendi (pass ja ID kaart) vormistamine toimub Politsei- ja Piirivalveametis.

Peretoetuste (lapsendamistoetus; lapsetoetus ja lapsehooldustasu) ja vanemahüvitise vormistamiseks pöörduge Sotsiaalkindlustusameti poole. Avalduse saab esitada kohapeal, riigiportaali eesti.ee kaudu või saata posti teel.

Alla 10- aastase lapse lapsendamisel on teil õigus saada 70 kalendripäeva ulatuses lapsendamispuhkust. Puhkusel oldud aja eest on lapsendajal õigus saada ühe kalendripäeva eest 100 % keskmisest kalendripäeva tulust, mis arvestatakse lapsendamise kohtuotsusele eelneva kalendriaasta tulude alusel. Kohtumääruse alusel väljastab lapse perearst teile lapsendamislehe, mille alusel taotleb tööandja või teie ise Haigekassalt lapsendamishüvitist. Lapsendamishüvitise maksmise ajal peatub vanemahüvitise maksmine.

Lapsendamisega kaasneda võivad riskid on: puudulik info lapse vajaduste kohta; ebaselge lapsendamise motivatsioon; kõrged ootused lapse suhtes; enda üle- või alahindamine; ebakindluse võimendumine ja läbipõlemise oht lapse perre ootamise ajal; lapsendamisega tegelevate ametnike erinevad ootused peredele; liigne kiirustamine lapse perekonda paigutamisel; pere kohta kogutud andmete aegumine; vähesed kogemused pere kasvuruumidest rääkimisel; lapse ja pere kohanemisraskused; lapsendaja hirm eksida ja abi küsida.

Lapsendaja võib olla vähemalt 25-aastane piiramata teovõimega isik, kuid kohus võib erandina lubada lapsendada ka vähemalt 18-aastasel isikul, kui ta lapsendab oma abikaasa lapse või kui lapsendamiseks on muu mõjuv põhjus. Lapsendaja vanuse ülemist piiri pole määratud. Beebi lapsendamiseks võiks naise ülemine vanuse piir olla selline, mil bioloogiliselt on võimalik veel ise sünnitada (varased neljakümnendad), sellest vanemas eas sobib lapsendamiseks veidi suurem laps. Lapsendamine on individuaalne ja on oluline, et lapsendada soovija suudab lapse täisealiseks kasvatada.

“Lapsendamise järjekord” on rahva seas levinud müüt. Lapsendada soovijate arv on Eestis ligi 80. Lapsendada soovijate seast valitakse välja lapsele sobiv perekond arvestades lapse arenguvajadusi ja pere võimalusi.

Siseriiklik lapsendamine on võimalik vaid siis, kui laps peale lapsendamise kohtumääruse jõustumist jääb elama Eestisse. Lapsendamist saab taotlejale korraldada ja ette valmistada vaid tema elukoha riik, kodakondsus ei mõjuta kohaldatavat seadust. Seega Eesti kodanik, kes elab välismaal ja soovib lapsendada Eestist, saab lapsendada rahvusvaheliste lapsendamise reeglite järgi ja selle riigi seaduste järgi, kus riigis ta elab. Selleks tuleb pöörduda elukohajärgse riigi lapsendamist korraldava institutsiooni poole. Kontaktid on leitavad internetist.

Lapsele on tema sünnivanematest eraldamine suur kaotus. Laps peab elama asuma perekonda, kus on võimalused tema toetamiseks ja kasvatamiseks. Enamus vanemliku hoolitsuseta lapsi paigutatakse kodust eraldamisel turvakodusse ja sealt edasi asenduskodusse. Kõige enam võib ümberpaigutuste tõttu saada kahjustada lapse võime kiinduda, mille peamiseks põhjuseks on ühe kindla täiskasvanu puudumine. Lapsendaja peab olema valmis probleemide ilmnemisel tegelema arenguvajadustega. Raskuste korral ei tohi pere jääda üksi, vaid oluline on küsida abi lapsendamisega tegelevatelt ametnikelt, spetsialistidelt ja organisatsioonidelt. Laps väljendab oma vajadusi ja tundeid käitumise kaudu. Seega on alati oluline näha lapse käitumise (nagu jonn, viha, kurbus jne) taga põhjuseid. Last saab tõeliselt aidata täiskasvanu, kes last armastab. Sama oluline, kui vanemate armastus lapse vastu, on ema-isa omavahelised head suhted. Probleemid lapse kasvatamisel on normaalsed ja sellega puutuvad kokku kõik lapsevanemad- nii bioloogilised vanemad kui ka lapsendajad.