Viljatusravi teekond

Viljatusravi protsess on nii meditsiiniliselt kui ka psühholoogiliselt pingutust nõudev. Eestis tehakse aastas tuhandeid viljatusravi protseduure ja tänu sellele on sündinud sadu lapsi. Paljud paarid läbivad viljatusravi protseduure rohkem kui üks kord ning sageli on raviga seotud ebamäärasus, ootuste mittetäitumine ning teadmatus tuleviku osas nende jaoks kurnavad emotsioonid. Mõnel juhul võib minna mitu aastat enne, kui sünnivad igatsetud lapsed.

Viljatusravi teekond on igaühel eri pikkuse ja raskusastmega ning vahel on hea, kui emotsionaalselt raskel hetkel saab rääkida oma tunnetest ja mõtetest kellegagi väljaspool meditsiinisüsteemi.

Üheks võimaluseks on abi saamine kogemusnõustamise kaudu. Kogemusnõustaja saab olla kuulaja, julgustaja, aitab olukorraga kohaneda ja tagasi saada lootust, kui see peaks kaduma.

Kogemusnõustamine on nõustamise ja toetamise viis, kus inimesed, kellel on sarnane kogemus, jagavad oma teadmisi ja otsivad ühiselt lahendusi. Kogemusnõustaja on läbinud professionaalse nõustamiskoolituse ning igal nõustajal on taustaks oma lugu. Sellises olukorras on teadmine, et keegi mõistab ning on sama kogenud, äärmiselt tähtis ning annab kinnitust, et olukord on ületatav.

Meie kogemusnõustajad on: Pille Teder, Katri Link, Kristel Pihlakas.

Kogemusnõustamise hind: 45 eurot (45 minutit).

Grupinõustamine on mõeldud neile, kellel on pooleli viljatusravi teekond, kes on seda lõpetamas või kes soovivad infot lapsendamise või hoolduspereks saamisest. Grupis on maksimaalselt 12-15 inimest. Grupinõustamist juhivad lapsendajakogemusega koolitaja ja IVF kogemusnõustaja. Jagatakse infot, kuidas viljatusravi protsessis leida vajaminevat tuge ja kuidas ennast aidata ning lisaks räägitakse sellest, kuidas saada lapsevanemaks, kui see tavapärasel moel ei õnnestu. Grupp on avatud ehk liituda saab igal ajal.  Info gruppide toimumise kohta leiab koolituskavast 

MTÜ Oma Pere mitmeaastane nõustamiskogemus kinnitab, et täisväärtuslik lapsevanem oled ka siis, kui kasvatad last, kes pole sinust või sinu rakkudest sündinud. Viljatusravis kasutatakse ka doonorrakke – nii seemne- kui ka munarakke. Lapsevanem saab olla ka nii, kui pakud kodu vanemliku hoolitsuseta lapsele, olles lapsendaja- või hoolduspere. Tähtis on lapse igapäevane kasvukeskkond ning lapse eest hoolitsusevate täiskasvanute olemasolu. Pille Teder ja Helen Hiie on kirjutanud lapsevanemaks saamise keerulisest teekonnast artikli “Teistmoodi teekond lapsevanemaks” 

MTÜ Oma Pere pakub esmast nõustamist peredele, kes soovivad saada lapsendajapereks või hooldusvanemateks, et soovi korral edasi suunduda ametnike poole, kes lapsendamist või hoolduspereks saamist korraldavad. Kõige sagedamini  tuntakse huvi teemade vastu: kui kaua protsess kestab, kui palju ja milliseid dokumente on vaja esitada, kuidas tekib kiindumus ja armastus, milline on laste tervis ning taust ning kuidas vanemana toime tulla. Nõustamise eesmärk on anda teadmisi ja vastuseid küsimustele, sest nii tähtis otsus vajab põhjalikku kaalumist.